Kaariese ravi

Hambaaugu tekkeks on vaja nelja samaaegselt olemas olevat tegurit:

• Hammast, millele bakterid kinnituvad 

• Kaariest tekitavaid baktereid 

• Süsivesikuid ehk toitu, millest bakterite tegevuse tagajärjel tekivad happed

• Aega, et need happed saaksid emaili mõjutada (ehk mida tihedamini inimene sööb ja mida vähem hambaid toidujääkidest puhastab seda kiiremini augud tekivad)​

Kaariese tavapärane ravi tähendab täidise asetamist​. Peale täidise asetamist võib esineda suurenenud tundlikkust, mis peaks mõne aja möödudes kaduma. Väga sügavate ja hambanärvile väga lähedale ulatunud kahjustuste korral võib osutuda vajalikuks teostada juureravi.

​

Hambakaariese ennetamine

 

▪ Kaariese ennetamisega tuleb alustada raseduse perioodil: käia hambaarsti juures  ja ravida karioossed hambad.

▪ Hoiduda tuleks imiku nakatamisest kaariest tekitavate mikroobidega st. mitte panna lutti või lusikat enne oma suhu.

▪ Alustada lapse hammaste pesemisega kohe peale piimahamba suhulõikumist.

▪ Kasutada lastele ettenähtud  fluorisisaldusega hambapastat.

▪ Lõikunud jäävhambad katta floori sisaldava laki või silandiga.

▪ Reguleerida söögiajad,  süüa küllaldaselt juurvilja, vältida „näksimist“ ja vältida liigselt maiustusi.

▪ Külastada hambaarsti kaks korda aastas.

​

Nii komposiittäidste kui tsementeeritud laboritäidiste eluiga pikeneb, kui patsiendil on hea suuhügieen ja ta kasutab hambaniiti hammaste vahede puhastamiseks. Teaduslikes artiklites on uuritud täidiste pindasid mikroskoobi alla ja on tõestatud, et täidised tuhmuvad ning sekundaarne kaaries tekib kiiresti ebaadekvaatse suuhügieeni korral, mil pindadel on palju hambakattu. Seega nii hea kodune hambapesu kui ka 2 korda aastas soodapesu pikendavad nii täidiste kui ka hammaste eluiga oluliselt.